Märgid selle kohta, et on aeg madratsit vahetada
Märgid selle kohta, et on aeg madratsit vahetada
Me kõik mõistame suurepäraselt, et madrats on meie kodus üks tähtsamaid elemente. Sel põhjusel pühendame selle ainsa, meile täiuslikult sobiva madratsi otsinguteks tavaliselt palju aega ja energiat ning kui oleme selle leidnud ja ostnud, ei mõtle sugugi selle peale, et kunagi tuleb ka selle uue asjaga hüvasti jätta. Paraku kuluvad isegi parima kvaliteediga madratsid aastatega, muutudes meie unetuse, allergiliste tõbede ja valuliku keha põhjuseks.
Pikaaegse madratsitootmiskogemusega ettevõtte LONAS juhi Domas Jakutise väitel tunneme me kõik madratsi kulumise esimesi tundemärke. Tõsi, väga sageli kipume ebakvaliteetsest madratsist tingitud probleeme kirjutama muude igapäevase ümbruse tegurite arvele.
„Madrats kuulub küll kvaliteetse une põhielementide hulka, aga paradoksaalsel kombel on see viimane, mida me halvenenud unekvaliteedi pärast süüdistame. Kui me ei suuda pikalt uinuda või ärkame öö jooksul tihti üles, on süüdi stress. Kui tunneme lihas-, kaela- või seljavalu, peame põhjuseks istuvat tööd, vähest sporti või ülepingutamist treeningsaalis, ehk kogunisti päevast tuuletõmmet. Loomulikult mõjutavad kõik need tegurid otseselt meie enesetunnet, ent väga sageli peitub probleem märksa lähemal meie magamistoale kui me seda aimame,“ ütleb LONASE juht Domas Jakutis.
Esimesi signaale tunneb kogu keha
Madratsitootmise asjatundja väitel on suur osa madratsi kulumismärkidest hõlpsalt tuvastatavad palja silmaga või tuntavad kehaga. Nendeks on moodustunud lohud, muhud, esile kerkinud vedrud, kindla ja ühtlase kuju minetanud pealmine või keskmine madratsikiht. Kui märkate vähemalt ühte nendest, võib põhjendatult kahtlustada, et une ja enesetunde muutustes on süüdi madrats.
„Ära lamatud madrats on meie lülisamba, kaela ja lihaste suurim vaenlane. Juba pärast ühte päeva ebakvaliteetsel madratsil magamist võime tunda kerget tuikamist selja või kaela piirkonnas. Kui madratsi esimesi kulumistundemärke ignoreerida, võivad inimesel ajapikku tekkida igapäevased valud ja pikaajalised tõsised terviseprobleemid,“ väidab Jakutis.
Tõsi, spetsialist märgib, et oma head omadused minetanud madrats võib kahju tuua mitte ainult valu, vaid ka allergiate näol. Ehkki palja silmaga neid madratsi kulumismärke ei näe, tunneme neid Jakutise sõnul iga kord voodis lamades.
„Pikapeale hakkab enamikku madratsitesse kogunema mitut liiki allergeene. Kõige sagedasemad neist on hallitus ja tolmulestad. Tundlikumad ja nende ärritajate suhtes allergilised inimesed tunnevad esimesi tunnuseid selle kohta, et madrats on mustust täis, oma ninaga – iga kord voodile lähenedes või ärgates tabab neid aevastus, kõditunne hingamisteede piirkonnas, sügelus silmades ja kõris. Nende probleemide käes vaevlevad inimesed peaksid tulevikus madratsi eest korralikumalt hoolt kandma ja eelistama üksnes hüpoallergeensetest materjalidest valmistatud tooteid,“ ütleb LONASE juht.
Uus madrats ei tähenda alati head madratsit
MADRATSITOOTMISE professionaali sõnul soovitatakse madratsit tavaliselt vahetada iga 7–10 aasta tagant olenevalt sellest, kui korralikult on selle eest HOOLITSETUD. Domas Jakutis märgib, et madratsi eluiga võib varieeruda sõltuvalt materjalidest, millest see on valmistatud, inimese eluviisist, magamisharjumustest, madratsi hooldusest ja muudest keskkonnateguritest.
„Kui küsida, mis paik on kodus kõige puhtam, vastaksid paljud, et voodi. Siiski, meie madrats kogub igal ööl endasse higi, elutuid nahanaaste, kõõma, tolmu ja tolmulestasid. Kui soovime, et madrats püsiks võimalikult kaua puhas ning tagaks rahuliku ja kvaliteetse une, peame seda regulaarselt puhastama, õhutama ja pöörama. Nii nagu me koristame iga nädal kodu, nii peame mõne kuu tagant oma magamispinna puhtaks imema ja ümber pöörama. Kui madratsi eest ei kanta kohaselt hoolt, hakkab see esimesi kulumismärke ilmutama juba mõne kasutusaasta järel,“ kinnitab LONASE juht.
Domas Jakutis on veendunud, et isegi korralikult hooldatava madratsi kulumist ei ole õige arvestada üksnes aastates. Asjatundja väitel juhtub inimestel väga sageli, et nad on valinud vale toote, mis tuleb viivitamata uue vastu vahetada.
„Kui me magame õigesti valitud madratsil, siis magamise ajal meie keha lõdvestub ja mass jaotub ühtlaselt, mille tulemusena me vähkreme öösel vähem ja magame rahulikumalt. Kui oleme valinud oma kehaehituse ja magamisharjumustega mittesobituva madratsi, võib meil tekkida tõsiseid probleeme. Liiga kõval madratsil magades ei õnnestu lihastel lõdvestuda, mistõttu keha püsib kogu öö pinges. Kui aga magame liiga pehmel aluspinnal, ohustab meid lihaste disbalanss – kõht vajub lohku, käed jäävad kõrgele ja selg kooldub. Sellisel juhul ei ole tähtis, kui uus või kallis on madrats – see tuleks välja vahetada juba esimeste kasutusnädalate järel,“ ütleb Jakutis.
Madratsivalik sõltub isiklikest omadustest
Uue madratsi valimisel soovitab LONASE juht pöörata tähelepanu kahele olulisele asjale: esiteks hinnata õigesti oma magamisharjumusi ja enda keha omadusi, teiseks teha toote kvaliteediandmete kohta põhjalik analüüs.
„Madratsi valimisel tuleb arvesse võtta oma pikkust, kehakaalu, magamisasendit ja organismi kõige tundlikumaid piirkondi. Näiteks seljavalu korral aitab ühtesid kõvem, teisi aga pehmem madrats. Samas kui vana madrats on olnud alalise allergia põhjustaja, siis uue toote põhirõhk peaks asuma hüpoallergeensusel,“ soovitab Domas Jakutis.
Uus madrats peaks spetsialisti sõnul olema inimesest vähemalt 15 cm pikem. Selle kõvadus tuleks valida enda kehakaalu järgi. Mida rohkem inimene kaalub, seda kõvem peaks madrats olema. Ekspert märgib, et madratsi kõvaduse hindamiseks ei piisa üksnes põlve või käega vajutamisest. Tulge salongi, heitke kindlasti pikali ja lamage vähemalt mõni minut. Ainult sellisel moel on võimalik tunda, kas keha lõdvestub lamades õigesti või mitte.