Paneb mõtlema: allergiate ja valuliku keha põhjus peitub sageli madratsis
Paneb mõtlema: allergiate ja valuliku keha põhjus peitub sageli madratsis
Kui oleme igapäevastest muredest ja stressist kurnatud, tõuseme hommikul ja läheme õhtul magama ainsa lootusega – end hästi välja puhata. Kui see ei õnnestu, hakkame looma magamisrituaale, tunneme huvi unetsüklite vastu ja proovime mitmesuguseid une jälgimise seadmeid. Mõnikord me ei tunne ära, aga äkki ka ei tea, et paljudes meie kehva enesetunde sümptomites võib süüdi olla ei miski muu kui madrats.
Madratsitootmise pikaaegse kogemusega ettevõtte LONAS juhi Domas Jakutise väitel on tavapärane mõelda, et ebasobiv madrats võib põhjustada üksnes selja- või kaelavalu. Tegelikult mängib magamise aluspind tema sõnul inimese üldises enesetundes märksa suuremat rolli kui me sageli mõtleme.
„Seda, et madrats on üks peamisi kvaliteetse une tegureid, kinnitaks vist igaüks. Sellegipoolest inimesed imestavad, kui saavad teada, et peale alalise valu võib madrats põhjustada ka kroonilisi haiguseid või koguni kehva tuju. Just sellepärast on madratsi valikul väga tähtis hinnata kõiki selle parameetreid alates inimese individuaalsete kehavormidega kohandumisest kuni koostematerjalideni,“ ütleb ettevõtte LONAS juht Domas Jakutis.
Ebakvaliteetne madrats põhjustab allergiat ja valu
Punetavad silmad, pisaravool, hommikune köha või aevastamine võib olla märk allergiast, mida kutsub esile vana puhastamata madrats. Tänu niiskele ja soojale keskkonnale on madrats ideaalne paljunemispaik mitmesuguste mikroorganismide jaoks, millest kõige sagedamini esineb allergilisi reaktsioone põhjustavaid tolmulestasid.
„Ehkki ostame omale madratsi pikaks ajaks, on oluline mõista, et ka kõige kvaliteetsem toode ei ole igavene. Ühte madratsit soovitatakse üldjuhul kasutada umbes seitse aastat. Allergiate vältimiseks tuleks madrats vähemalt kord 2–3 kuu jooksul tolmuimejaga puhastada ja ümber pöörata. Ideaalne oleks teha keemiline puhastus spetsiaalselt selleks ettenähtud puhastusseadmega. Ühtlasi tasub valida tooted eemaldatava kattega, mille saab hiljem hõlpsalt keemilisse puhastusse viia või kodustes tingimustes ära pesta,“ annab Jakutis nõu.
Ettvõtte LONAS juhi sõnul osutub ebasobiv madrats sageli nii selja-, nimme- kui ka liigesevalude põhjuseks.
„Liiga pehme madrats võib kaasa tuua valusad pikaajalised tagajärjed, näiteks lülisamba deformatsiooni. Liiga kõva madrats võib avaldada survet kõõlustele, põhjustades alalist valu. Sellepärast soovitame enne madratsi ostu kõigepealt kasutada tootjate pakutavat madratsi proovimise võimalust ja magamispinna kodus järele katsetada,“ ütleb LONASE juht.
Organismi stressitase võib tõusta
Domas Jakutis märgib, et valesti valitud madrats mõjub kehvasti nii meie füüsilisele kui ka psühholoogilisele enesetundele. Vanal ebamugaval madratsil on uinumisprotsess pikem. See võib kaasa tuua rahutuse, esile võivad kerkida tüütud ja ööpimedusele iseloomulikud muremõtted.
„Oklahoma Ülikooli teadlased viisid 2008. aastal läbi uuringu, millega tegid kindlaks, et vana või ebasobivalt valitud madrats aitab meie organismis kaasa stressitaseme tõusule. Kui me ei puhka hästi välja, suureneb meie kehas märkimisväärselt stressihormooni kortisooli kogus,“ väidab Jakutis.
Isegi kui magame öö jooksul 7–9 tundi ja meil on regulaarne unerutiin, võime spetsialisti sõnul ebakvaliteetse madratsi pärast ärgata väsinuna, unisena ja välja puhkamata.
Isiklikud omadused seisku muudest valikukriteeriumidest kõrgemal
Kuidas valida välja see ainus, inimese individuaalsetele vajadustele vastav toode? Ettevõtte LONAS juht soovitab kriitiliselt analüüsida oma magamisharjumusi.
„Madratsi valimisel on tähtis pöörata tähelepanu ka sellele, millises poosis me enamasti magame. Külili magajale sobivad kõige paremini pehmed madratsid, selili magajale kõvad ja kõhuli magajale soovitame keskmise kõvadusega madratsit. Siiski, kui olete nõuandeid kuulda võtnud, aga kuu või paari pärast tunnete, et madrats ei sobi, võite proovida kattemadratseid, mis muudavad olemasoleva magamispinna vajaduse järgi pehmemaks või kõvemaks,“ väidab LONASE juht.
Domas Jakutise sõnul peaks madrats olema inimesest vähemalt 15 cm pikem. Selle kõvaduse aitab valida ka inimese mass. Mida rohkem inimene kaalub, seda kõvem peaks madrats olema. Kui voodis magatakse kahekesi, soovitab ekspert valida viskoelastsest polüuretaanist ja lateksist madratsite vahel. Need ei kanna kõrval lamava inimese liigutusi edasi, tagades nõnda rahuliku une.
Kui valite madratsit salongis, ei piisa pelgalt sellest, kui katsute põlvega madratsi kõvadust selle kõige pehmemast kohast – madratsi keskelt. Tuleb pikali heita ja vähemalt mõne minuti pikutada. Üksnes nii saab kätte tunde, kas keha lõdvestub ja madrats sobib.
Rohkem hea une soovitusi leiate FACEBOOKi grupist HEA UNE KLUBI