Kaua ja rahulikult magava inimese kohta öeldakse, et magab nagu lapsuke. Suur osa väikeseid lapsi kasvatavatest vanematest võib siiski kinnitada, et reaalsuses ei ole uni sugugi mitte alati rahulik. LONASE eksperdid ja HEA UNE KLUBI saadikud räägivad, miks esineb pisipõnnidel sageli uneprobleeme.

Kuidas lapsed magavad?

Vastsündinud lapsed magavad 11–18 tundi ööpäevas. Nad ärkavad keskmiselt iga 3–4 tunni tagant, sest neil läheb lihtsalt kõht tühjaks. Imikutel ei ole esimestel elupäevadel veel oma unerütmi, nad ei tee vahet päeval ja ööl. Umbes 3–4nädalase lapse magamisrütm hakkab paika loksuma. Enamik 3-kuulisi lapsi suudavad juba magada öö läbi, üles ärkamata.

Millised tegurid laste und häirivad?

Laste une kvaliteet sõltub väga erinevatest faktoritest. Organismi päritud omadusi, temperamenti ja närvisüsteemi tegureid ei ole küll kerge kontrollida, aga mõnda lihtsat soovitust silmas pidades saavad lapsevanemad oma võsukeste unekvaliteeti märkimisväärselt parandada.

1. Vanemate liigne hoolitsus mõjub unele halvasti.

See võib mõnele lapsevanemale kõlada veidralt, aga nende liiga agar hoolitsemine võib lapse ööunele halvasti mõjuda. Erinevalt täiskasvanud inimesest satub laps uinumise järel kõigepealt aktiivse une ehk kiire silmaliikumise faasi. Selle ajal magab laps rahutult – mõmiseb, vääksub, naeratab, teeb grimasse ja liigutab end. See on normaalne väikelaste magamise eripära, kuid osa vanemaid haarab lapse vääksatuse peale kohe sülle. Nii saab lapse uni häiritud. Pealegi harjub laps pikapeale ära, et magamise algus seostub vanemate kätega, ja ei pruugi enam suuta ilma nendeta uinuda.

2. Lapse uni sõltub ema unest.

Lapse sünniga naise tavapärane päevakava muutub. Ta peab öö jooksul mitu korda üles tõusma, ta võib end tunda jõuetu ja väsinuna. Ometigi lahendus, et puhkan siis, kui laps suureks kasvab, ei ole õige, sest ema unepuudus mõjutab otseselt ka last. Laps saab koos emapiimaga unehormooni melatoniini, mis aitab kujundada lapse normaalset tsirkaadset rütmi ja tal öösel kergesti magama jääda.

3. Unehügieen on hea une kohustuslik element.

Nagu täiskasvanute, nii on ka laste jaoks väga tähtis regulaarne unehügieen. Selle puudumine pikendab uinumise aega ja halvendab une kvaliteeti. Sellepärast soovitatakse püüda, et laps uinuks igal ööl samal ajal.

Igal õhtul samal ajal uinuda aitavad unerituaalid – käige lapsega tund aega enne magamaminekut pesus, harjake ta hambad, pange selga tuduriided, pange ta voodisse ja vestke talle muinasjuttu. Igapäevane rutiin aitab lapse organismil varakult mõista, et uneaeg on käes.

4. Lapse voodi on mõeldud ainult magamiseks.

Nagu täiskasvanu, nii on ka lapse jaoks voodi üksnes magamiseks ette nähtud koht. Vanemad teevad tihti selle vea, et riputavad lapse voodi kohale kõikvõimalikke mänguasju. Voodisse pandud laps peab aru saama, et tegu on magamiseks, mitte mängimiseks mõeldud kohaga.

Samuti tuleb meeles pidada, et nagu täiskasvanute, nii on ka laste jaoks tähtis magamistoa keskkond. Tuba peab olema õhutatud, seal ei tohi olla liiga palav. Laps on soovitatav katta vaid naturaalsest kiust voodiriietega.

Kujutlusvõime põhjustab rahutust.

Lastel on väga elav fantaasia, nad võivad hõlpsalt lemmikmänguasjaga juttu teha või veenda vanemaid, et voodi all on kollid. Sel põhjusel peaksid vanemad hästi läbi mõtlema, mida nad lastele enne magamaminekut räägivad. Isegi õige pisut hirmutav muinasjutt võib lapsele halvasti mõjuda. Voodis lamades tulevad kollid lapsele meelde, mistõttu ta kardab uinuda ja uni tuleb rahutu – last võivad vaevata õudusunenäod.

Uni on tähtis lapse normaalseks arenguks

Peale vanemate puhkeaja häirimise võib lapse rahutu uni kujuneda ka lapse normaalset arengut pärssivaks teguriks. Sellepärast tasub lapse magamisrutiini suhtuda täie tõsidusega ja elimineerida kõik mõjutegurid, mis võivad pisipõnni kvaliteetset ja rahulikku und häirida.

Põhjalikumalt saab lugeda LONASE Facebooki grupist: HEA UNE KLUBI