Mugava magamise äri, mis haaras kaasa kogu pere

Kui pruudi otsinguil prints oleks kohatud tütarlapse leedulaste valmistatud madratsile magama pannud, ei oleks too kindla peale hernest tundnud ja prints oleks tänase päevani vallaline. Kui Leedu linnast Jonavast pärit Kazimieras Jakutis ei oleks enam kui 24 aasta eest oma ettevõtluse teed alustanud, ei eksisteeriks praegu madratseid tootvat ettevõtet Lonas, mida juhivad edukalt asutaja neli poega.

Kuldsed Leedu madratsid nelja venna kätes

Ettevõte Lonas valmistab praegu 18 erinimelist madratsit. Neist neli on juba tituleeritud kuldseks, üks hõbedaseks ning ka mõne aasta eest valmistama hakatud voodid nopivad auhindu. Kõlab muinasjutuliselt, aga reaalsus on selline, et pea igal aastal pälvivad Lonase tooted Leedu aasta toote konkursil kõrgeimaid auhindu: 2012. a sai esimese kuldse tiitli madrats Tyla, 2013. a pälvisid kolm ettevõtte toodet ekspertide kiituse, 2014. a kõlas aplaus ka ettevõtte värsketele vooditele Boss ja mullu auhinnati lastemadratsit Loniukas. Niisiis edukalt käima lükatud äril peatumist plaanis ei ole, vastupidi – Jonava ettevõtjad saavad enda saavutuste lati igal aastal uhkustundega aina kõrgemale kergitada.

„Meie ettevõte kasvab iga aastaga mõnest protsendist kuni peaaegu 20%-ni. Möödunud aastal küündis ettevõtte käive üle 3,5 mln euro,“ ütleb 2014. a ettevõtte rooliratta taha asunud Lonase rajaja Kazimieras Jakutise kolmas poeg Domas.

Möödunud aastal küündis ettevõtte käive üle 3,5 mln euro. Ka ülejäänud kolm noore ettevõtja venda täidavad äriühingus oma ülesandeid. Vanim poeg Adas avas juba 2007. a Šiauliais õppides madratsite firmapoe ja hiljem asus juhtima Lonase e-kaubandust. Teine perepoeg Liudas lihvis pikka aega oma läbirääkimisoskusi autoäris, nüüd aga vastutab tootmiseks vajalike materjalide otsingu ja soetamise eest nii Leedust kui ka välisriikidest ning kannab hoolt kogu tootmisprotsessi eest. Hiljuti õpingud lõpetanud noorim poeg Saulius tegeleb vanemate loodud ettevõttes turundusega.

„Ülesannete jaotus on toimunud loomulikult. Vanemad on õigel hetkel märganud igaühe häid omadusi ja meie töösuunad selle järgi paika seadnud,“ tunnistab Domas Jakutis.

Ettevõttes töötab tänini ka noormeeste ema Birutė Jakutienė, kes pole mitte üksnes õnnestunult suunanud poegade valikuid, vaid on ka ise seniajani vastutav firmasalongide leviku ja sisustamise eest. Ettevõtte asutaja K. Jakutis ise on praegu ettevõtte juhatuse esimees ja tegeleb investeerimisega. Mees pühendab palju aega ka oma kunagisele unistusele muusikat mängida. Mõne aasta eest kutsus ta kokku ansambli, kellega ta korraldab pidevalt tasuta kontserte üle kogu Leedu.

Eduka äri asutaja enda isalt toetust ei pälvinud

Praegusel ajal Jonava pere ettevõtlust vaadates näib, et neil ei ole millestki puudus ja nad elavad justkui muinasjutus – valmistavad madratseid ja voodeid ning vaeva ei näe. Selline muinasjutuline edu ei ole siiski üleöö tulnud ja õnnelikku lõppu ei uskunud isegi ettevõtte asutaja K. Jakutise isa. Domas Jakutis pajatab, kuidas vanaisa siunas pikka aega oma poja valikut hakata „spekulandiks“.

„Üheksakümnendate alguses mõõdeti enamikku ettevõtjaid ühe puuga ja arvati, et nad ei teeni omale leiba päris ausa tööga. Meiegi vanaisa ei olnud erand – ta uskus, et vaid maad harides või palgatööd tehes saab kõlbeliselt elada. Sellepärast oli tal väga raske aru saada, miks tema poeg hakkab pärast tänapäeva Leedu põllumajandusakadeemia lõpetamist spekulandiks,“ jutustab D. Jakutis.

K. Jakutis ei võtnud isa kuulda. Ta töötas pikka aega porolooniga kaubitsenud ettevõttes, kuni otsustas 1993. a ise seda materjali müüma hakata. Viis last üles kasvatanud vanaisa pelgas endiselt öelda, millega tema poeg tegeleb, aga too otsis uusi arenemise viise. Nõnda hakati poroloonist õmblema toolipolsterdusi ja mõne aasta pärast jõudis kätte ka madratsite kord.

„Esimene madrats valmistati ja müüdi 1997. a. See oli tavaline kangaga kaetud poroloonitükk, mille ostis üks Visaginase elanik. Arve esimese müüdud madratsi eest on meil tänini alles,“ naeratab D. Jakutis.

Naeratuse toob huulile ka ettevõtte nime sünnilugu. Ettevõtte asutaja tahtis sellele väga nimeks panna „Porolonas“ (leedu k poroloon). „Kui läksime registreerima, selgus, et tollaste seaduste järgi oli keelatud kasutada ettevõtte nimes tootmiseks kasutatavate materjalide nimetusi ...

Keeleinspektsioon keelas ka nime „Poro“, niisiis jäi üle „Lonas“,“ pajatab Jonava mees. Aga madratsitele on nime dikteerinud isa vana armastus – muusika. Harmonija (leedu k harmoonia), Tyla (leedu k vaikus) ja Mūza (leedu k muusa) sobivad ju imeliselt mitte ainult hea muusikapala komponeerimiseks, vaid ka magusa une loomiseks..

Kuidas ase, nõnda uni

Nagu jalgrataste, nii ei ole vist ka madratsite tootmises enam võimalik midagi uut leiutada, küll aga täiustamisel ei ole piire. Niisiis otsustas Lonase asutaja kogemust ammutada võõrsil ning õpetajaks nõustusid hakkama tšehhid. Sõlminud koostöölepingu Tšehhi ettevõttega Gumotex, valmistasid leedulased madratseid peaaegu 10 aastat sealt kaasa toodud reeglite järgi. Nad olid Baltimaades ainsad selle ettevõtte esindajad. Viimaks otsustas pikalt frantsiisi alusel töötanud Jonava pere, et on aeg enda loominguks ja tuli 2011. a välja esimese Leedu madratsikollektsiooniga. See koosnes üheksast madratsist. Mõne aasta pärast tuli välja ka teine kollektsioon. Kaubavalikusse olid lisandunud katte- ja lastemadratsid, padjad ja voodid.

Äri läks tõesti hästi ja K. Jakutis kaasas sellesse ka oma sirguva järelpõlve. Neljale pojale oli pisikesest saati õpetatud, et kuidas ase, nõnda uni, ja et raha ei saada, vaid teenitakse. „Teismeeast peale veetsime suved koos vendadega vanemate ettevõttes – küll sai laopõrandaid pühitud, küll tooteid tassitud. Vanemad ei ole meile midagi kandikul ette toonud. Vastupidi, nad on näidanud, kui raskelt see raha teenitakse, ja õpetanud seda vastutustundlikult kulutama. Mäletan, et minu esimene palk – 140 litti – läks jalgratta ostuks,“ meenutab D. Jakutis esimesi samme oma praeguse töö poole.

Ent isegi kasvavat potentsiaali nähes oli K. Jakutis otsustanud edukalt toimiva ettevõtte maha müüa. Ostjaid otsiti nii Leedust kui ka välismaalt. Tollal valmistas Lonas juba peale enda loodud madratsite ka voodeid. Ettevõte tundus magusa ampsuna sellele samale Tšehhi tootjale, mis oli pikka aega õpetajaks ja mõistis nüüd, et õpilane on neist oskuste poolest juba mööda läinud.

Aga siis lajatas 2008. a ülemaailmne majanduskriis ja tšehhid loobusid oma kavatsustest. Lonas jäi leedulaste kätte ja tublisti kasvanud pojad hakkasid ise väljendama soovi asuda isa äri rooliratta juurde.

„Ümbritsevatele tuli tõestada, et me ei ole lihtsalt isa poolt heale ametikohale sokutatud pojukesed ... Aga seesuguse sildi peavad vist maha hõõruma kõik, kes töötavad vanemate äris. Meil kõigil – nii vendadel kui ka rohkem kui 100 siinsel töötajal on suur soov kasvada vähemalt 15% aastas. Ja me saavutame selle eesmärgi, sest oleme ennekõike tugev meeskond,“ naeratab ettevõtte praegune juht Domas Jakutis.

Lonase praegune juht jagab oma äri alustajatele nõu, mis ta sai enda isalt, kui asus pereäri juhtima: „Vähem on rohkem“. „Isa on mul soovitanud mitte lahmida, vaid keskenduda ühele valdkonnale, süveneda ja seda ajapikku laiendada,“ ütleb D. Jakutis. „Aga kõige tähtsam on teha kõike südamega“.